Pakume abi vaktsineerimise korraldamisel

Pakume abi vaktsineerimise korraldamisel

Kehtna valla raamatukogud on valmis organiseerima soovijatele vaktsineerimise kohapeal raamatukogus. Kui vähemalt 5 inimest on koos, siis on Haigekassa valmis tulema kohale.

Sotsiaalministeerium palvel jagame vaktsineerimise infot ja palume levitada sõnumit. Ühtlasi julgustame oma asutuses küsima, kes oleks huvitatud vaktsineerimisest kas piirkonna raamatukogus või miks mitte ka töökohal. Kehtna valla raamatukogud on valmis abistama vaktsineerijate kohale kutsumisel. Kui vähemalt 5 inimest on koos, siis on Haigekassa valmis tulema kohale.

Lisan siia juurde, et vaktsiinikiirabi kutsumiseks võib ka asutus ise kirjutada tervishoiuteenuse osutaja Haigekassa vaktsineerimismeeskonna kutsumiseks See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Jagame ka sotsiaalministeeriumi koostatud vastuseid veidi spetsiifilisematele küsimustele, mis tihti ette tulevad.

 

Mida esmalt teada COVID-19 vaktsineerimise kohta?

  • Vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • Vaktsineerimine on avatud kõigile inimestele, kes on vähemalt 12-aastased.

Mis kasu on COVID-19 vaktsineerimisest?


MULLE

  • Vaktsineeritul on elu vabam ja mugavam: kui Sul on lõpetatud vaktsineerimiskuur, saad ELi digitõendiga lihtsamalt üritustele, spordiklubidesse ja mujale, kus kehtivad piirangud. Samuti on lihtsam reisimine. Tõend kehtib vähemalt ühe aasta alates vaktsineerimiskuuri lõpetamisest.
  • Pärsid viiruse edasi kandumist ja hoiad sellega oma lähedasi, kolleege ja sõpru.
  • Saad endale vähemalt aastase kaitse raske COVID-19 haiguse vastu – vaktsineeritud inimesed põevad COVID-19 haigust raskelt üle 8 korra väiksema tõenäosusega kui mittevaktsineeritud inimesed.
  • Vaktsineeritud inimestel on Eesti riiki sisenemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel võimalik saada vabastus eneseisolatsiooni kohustusest ühe aasta jooksul alates vaktsiinikuuri läbimisest. COVID-19 haiguse läbipõdenute isolatsioonivabastus kehtib kuus kuud alates tervenemisest.


ÜHISKONNALE

  • Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad.
  • Vaktsineerimine lubab säilitada haiglates plaanilise ravi mahu ja vältida ülekoormust. Teised tervisehädad pole maailmast kadunud. Inimesed saavad kiiremini ravi, mida nad vajavad.
  • Haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks. Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist.
  • See on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks.

Kuidas saan vaktsineerimisele?

  • Vaktsineerimise saab aja broneerida digiregistratuuri kaudu digiregistratuur.ee, riigiinfo telefonil 1247 (seitse päeva nädalas kl 8-20) või helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri.
  • Lisaks toimuvad ilma eelregistreerimata vaktsineerimised, kuhu võib lihtsalt kohale minna. Nende kohta saab täpsemat infot veebilehelt https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/ ja riigiinfo telefonilt 1247.
  • Vaktsineerijad saab kutsuda ka töökohta kohale, kui koos on vähemalt 5 vaktsiini soovivat inimest. Tallinnas aitab vaktsiinikiirabi – kirjuta See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., mujal Eestis leiab tervishoiuteenuse osutaja Haigekassa, oma soov asutuse vaktsineerimismeeskonna kutsumiseks saada See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kes saavad vaktsineerida?

  • Vaktsineerima on oodatud kõik Eesti elanikud alates 12. eluaastast. Vaktsineerimine on tasuta, ravikindlustust ei ole vaja.
  • Vaktsineerimine lükkub ajutiselt edasi, kui sul on parajasti kõrge palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled olnud lähikontaktne. Enne vaktsineerimist teeb vaktsineerija kindlaks vaktsineerimise võimalikud ajutised või püsivad vastunäidustused.

Mida meeles pidada enne ja pärast vaktsineerimist? 

Enne: 

  • Mine vaktsineerima kindlasti õigeaegselt. Anna esimesel võimalusel teada, kui sa ei saa kokkulepitud ajal vaktsineerima minna, nii aitad vältida dooside kadu ja leida kiiresti enda asemele järgmise vaktsiinisoovija.
  • Vaktsineerima minnes järgi kõiki nakkusohutuse nõudeid.
  • Vaktsineerimise info kantakse digilukku. Soovi korral võta kaasa kollane immuniseerimispass.

Pärast: 

  • Pärast vaktsineerimist tuleb jääda 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimisele.
  • Vaktsineerimise järgselt võib esineda kõrvaltoimeid, mis mööduvad, ent võivad olla häirivad. Kui sul tekib palavik, tasakaaluhäire või mõned muud nähud, siis  puhka ja hoidu järskudest liigutustest. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Ka pärast palaviku möödumist peaks organismile andma mõne päeva aega taastumiseks enne sportima asumist.
  • Kui vaktsineerimise järgsed kõrvaltoimed on tavatult häirivad, kestavad kauem kui 2–3  päeva, siis võta ühendust perearstiga või helista numbrile 1220.
  • Teine vaktsiinidoos tehakse üldjuhul samas kohas, kus esimene doos. Küsi täpsemat infot esimest doosi saades ning mine teise doosi jaoks antud ajal ja antud kohta kindlasti kohale.

Vaktsineerimine, kui oled põdenud COVID-19

  • Kui oled COVID-19 haiguse läbi põdenud, tule vaktsineerima, kui tervenemisest on möödunud ligikaudu 6 kuud. Sulle tehakse üks vaktsiinidoos ja seejärel on vaktsineerimiskuur lõpetatud. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, on pikaajalise kaitse tagamiseks soovituslik vaktsineerida vaid ühe doosiga. Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, kuid vajadusel (näiteks reisimise lihtsustamiseks) võib selle teha.
  • Kui haigestud kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19 haigusesse, loetakse sind läbipõdenuks ning vaktsineerida tuleb ühe doosiga ja soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist.
  • Kui haigestud COVID-19 haigusesse rohkem kui kaks nädalat pärast esimest vaktsiinidoosi, kuid enne teise doosi saamist, siis ei ole vaja teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuuri võib lugeda lõpetatuks.

Millised COVID-19 vaktsiinid on Eestis kättesaadavad?

Eestis vaktsineeritakse praegu kolme vaktsiiniga. Võimalik, et Euroopa Ravimiameti loal tuleb vaktsiine ka juurde:

Moderna (uue nimega Spikevax) vaktsiini puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti neljanädalase vahega.

Pfizer-BioNTech Comirnaty puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti kuuenädalase vahega.

Jansseni puhul tuleb teha üks kaitseüst.

Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on ohutud, efektiivsed ja kvaliteetsed ning kaitsevad ka uute ja agressiivsemate COVID-19 viirusetüvede vastu. Täiskaitse saavutamiseks on väga oluline läbi teha kogu vaktsineerimiskuur ja mitte loobuda teisest kaitsesüstist.

Uuringud, sh vaktsiinide ohutuse seire, jätkuvad kõigi COVID-19 vaktsiinide puhul ka pärast müügiloa saamist.


Kas COVID-19 vaktsiinidel esineb kõrvaltoimeid? Mida nende tekkimisel ette võtta?

Vaktsiinid on nii ohutuse kui ka efektiivsuse poolest ühed enam uuritud ravimid, kuid nagu kõigil ravimitel, võib ka COVID-19 vaktsiinidel esineda kõrvaltoimeid, mis kõigil inimestel ei avaldu. Enamasti kerged ja iseparanevad kõrvaltoimed võivad siiski olla häirivad ja põhjustada ajutist ebamugavust. Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva.

COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimed tekivad immuunsüsteemi vastusena vaktsiinile. Tüüpilisemad on süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu, liigesvalu, mis mööduvad üldjuhul mõne päevaga. Juhul, kui tunned ennast halvasti kauem ja vajad nõu, helista perearsti nõuandeliinile 1220.

Tõsiseks kõrvaltoimeks loetakse eluohtlikke allergilisi (ülitundlikkus) reaktsioone, mis tekivad väga harva, üldjuhul lühikese aja jooksul pärast vaktsineerimist. Seetõttu tuleb jääda pärast vaktsiinisüsti saamist veel vähemalt 15 minutiks jälgimisele tervishoiuasutusse, kus on kiireks reageerimiseks olemas kõik vajalikud esmaabivahendid.

Kõik teadaolevad vaktsiiniga seostatavad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini pakendi infolehes – tutvu teabega enne vaktsiini saamist veebiaadressil www.vaktsineeri.ee.

Juhul, kui kahtlustad endal COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimet, teavita sellest kindlasti oma perearsti või vaktsineerijat. Kõigil tervishoiutöötajatel on kohustus Ravimiametit COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimetest teavitada. Ravimiametile võid ka ise tekkinud kõrvalnähtudest teada anda nende veebilehel oleva vormi kaudu: www.ravimiamet.ee à Teata kõrvaltoimest.

Kui ootan last või imetan, kas siis tohin end vaktsineerida?

Jah, raseduse ajal on vaktsineerimine soovitatud olenemata raseduse trimestrist. Rasedatel on suurem risk COVID-19 haigusesse raskelt haigestuda, mis võib mõjutada ka raseduse kulgu (nt esile kutsuda enneaegset sünnitust). Eestis kasutusel olevate mRNA vaktsiinide puhul – Pfizer-BioNTechi ja Moderna COVID-19 vaktsiinid – ei ole seniste uuringute põhjal leitud, et nad kujutaksid ohtu enne rasestumist või raseduse ajal. Enne vaktsineerimist on soovitav arstiga nõu pidada.

Kõiki Eestis kasutatavaid COVID-19 vaktsiine võib manustada ka rinnaga toitmise ajal.

 NB!

  • COVID-19 haiguse läbipõdemine või antikehade olemasolu ei ole vaktsineerimise vastunäidustus.
  • COVID-19 vaktsineerimine ei tekita testimisel PCR positiivsust.


Kust leida infot, kui mul on küsimusi?
 

  • vaktsineerimise korraldus ja aja broneerimine: riigiinfo telefonilt 1247 ja digilugu.ee
  • tervisega seotud küsimused: perearsti nõuandeliinilt 1220
  • värskeim info vaktsineerimise kohta: vaktsineeri.ee
  • korduma kippuvad küsimused: kkk.kriis.ee
  • ee
  • arsti nõuanne: oma perearstilt ja 1220