Meie lugu

Ingliste

Ingliste raamatukogule pandi alus 1919.-1920. aastail Lau vanas koolimajas.

Raamatukogu asutas Ingliste Laulu-Mängu Selts. Seltsi korraldatud peoõhtute sissetulekutest osteti tulevasele raamatukogule raamatuid. Algul laenutasid raamatuid kooliõpetajad, üks kord nädalas laupäevaõhtuti nimekirja alusel ja tasuta. Korraga võis laenutada 2 raamatut, lugejate arv kasvas 50 inimeseni.

Kui Ingliste mõisahoones avati 1923. a sügisel 6-klassiline algkool, kolis raamatukogu mõisamajja. 18. septembril 1935 on koolikroonikas kirjas: värviti 1.-2. kl ja 5.-6. kl seinad ülalt kriidi- ja alt õlivärviga, seati koolimaja ühte tuppa valla avalik raamatukogu. Sellest aastast tegutses juba ametlikult Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühingu Ingliste osakonna avalik raamatukogu Harjumaal, juhatajaks Hilda Kuber. Laenutati palju raamatuid ja ka ajalehti Kaja, Teataja, Vaba Maa. Samuti loeti palju põllumajanduslikke ajakirju ja Taluperenaist.

1929.-1944. aastail juhatas kooli kõrvalt raamatukogu Artur Telgmaa, edasi neli aastat tema abikaasa Anna.

Protokoll nr 6. 21. veebruar 1935: Ü.E.N.Ü. Ingliste osakonna awaliku raamatukogu rewideerides selgus, et raamatukogul on 512 köidet, millest 332 köidet ilukirjandust. Raamatukogus raamatud nummerdatud, liikidesse jaotatult paigutatud kappidesse. Raamatud kantud liikide järele kataloogidesse, sissekanded kataloogidesse tehtud korralikult, raamatud köidetud. Raamatukogu tarvitajate nimestik, raamatukogu päevaraamat, inventari nimestik, kassaraamat peetud korralikult. Kassadokumendid õmmeldud kausta. Kassaraamatusse tehtud sissekanded tõendawate dokumentide järele. Raamatukogu tarwitajate kaardistik korras. Raamatukogu asjaajamine üldiselt hää.

Raamatukogu ruumid on raamatukogu jaoks kõlbmata. Raamatukogu asub keldri toas, milline on niiske, et raamatud hallituwad ja niiskusest saawad rikutud.

Ingliste raamatukogu juhataja Anna Telgmaa vabastati raamatukogu hoidja kohalt 15. detsembril 1947. a. Ta pidas seda ametit vähemalt paar aastat.

1948. a alguses oli Ingliste haruraamatukogus 936 raamatut ja 67 lugejat. 6. aug. 1948 oli arutluse all Ingliste raamatukogu töö. Kogu avatud 5 päeva nädalas, samas ta korraldas ka kolhoosi Uus Elu raamatukogu. Puuduseks peeti seda, et koguhoidja pole tutvustanud küllaldaselt uuemat kirjandust, vähe korraldanud kirjandusõhtuid.

Otsus - korraldada kord kuus kirjandusõhtu tutvustamaks NSVL ja ENSV nüüdisaja tähtsamaid kirjanikke. Organiseerida abilaenutuskogu lugejaskonna laiaulatuslikumaks teenindamiseks. Lugejaskonna poliitilise taseme tõstmiseks tutvustada põhjalikumalt poliitilist kirjandust.

Nõukogude okupatsiooni ajal muutusid raamatukogud propagandaasutusteks. Hävitati eestiaegne kirjandus. Nende asemele saadeti massiliselt sundeksemplare nõukogude kirjandusest. Mälk ja Gailit asendusid Lenini ja Stalini teostega. Muudeti ka raamatukogu nimi – alates 1941. aastast töötas Ingliste avalik raamatukogu haruraamatukoguna.

Saksa okupatsiooni ajal toimus arvatavasti samasugune raamatute hävitamine, seekord toodi ohvriks nõukogude kirjandus. Dokumente sellest ajast säilinud ei ole.

1948.-1957. aastatel raamatukogus tööl olnud Ella Kuurmaa ametikohustus nägi ette osaleda propagandistlikel seminaridel, mille teemadeks olid näiteks kevadkülvi ettevalmistus, välklehtede tegemine või kohaliku parteikooli tegevus.

Pärast sõda, Stalini kultuse perioodil suurenes kommunistliku partei surve raamatukogudele veelgi. Korraldati propagandistlikke seminare, millest osavõtt oli rangelt kohustuslik ja mitteilmumine karistatav.

1947. aastaks oli lugejate arv tõusnud 126 inimeseni. Järgnevatel aastatel vahetusid tihti ka raamatukoguhoidjad.

Raamatukogus on säilinud riikliku rahvaraamatukogu pass, mis on Ingliste raamatukogule välja antud 3. detsembril 1951. Sellest saame teada, et raamatukogu asub koolimajas. Raamatukogu kasutuses olevate ruumide üldine põrandapind on 64,2 m2 , ruumide kütteks ahjuküte. Raamatukogu töötajaid 1, tehnilist personali ei ole. Põhinimestikku kantud raamatute, brošüüride, ajakirjade üldarv 2893. Lugejate üldarv 372, täisealisi 251, lapsi (kuni 16 aastani) 121.

Inventar. Raamaturiiuleid: ei ole, raamatukappe: 3, raamatuvitriine: ei ole, laenutuslette: ei ole, kataloogikappe: ei ole, neist kataloogikaste 4, treppredel: ei ole, laudu: 1, toole: 10, diivaneid: ei ole, tugitoole: ei ole, taburette: ei ole, pinke: 10, kelli: ei ole, telefone: ei ole, translatsioonivõrgu reproduktoreid: ei ole, raadio-vastuvõtjaid: ei ole, põrandalinikuid: ei ole, petrooleumlampe: 1, elektrilaualampe: ei ole, laearmatuure: ei ole. Eelarve. Assigneeritud aastas kokku: 8100 rbl, sellest töötasudeks 5500 rbl, raamatute ostmiseks 1000 rbl. Sellest aastas kulutatud: 8100 rbl, sellest töötasudeks 5500 rbl, raamatute soetamiseks 1000 rbl.

1957. aastal koliti raamatukogu Hõreda mõisa, kuppelsaali kõrval asuvasse kahte tuppa. Juhataja oli siis Aivar Mägi. 1957. aasta Ingliste raamatukogu päevikut sirvides selgub järgmist. Raamatukogu oli suletud 1.-16. jaanuar, selgituseks - loomade loendus. 8.-30. aprillini raamatukogu kolimine Inglistelt Hõredale. Mais raamatukogu avatud 10.05, lugejaid käis kokku 5 ja 20.05 oli külastajaid 1 (keskharidusega teenistuja, üle 23 a, eestlane, naine). Alates septembrist on raamatukogu töögraafik selline, et neli päeva järjest suletud, kolm päeva avatud.

Aasta pärast vahetati Aivar Mägi välja ja uueks töötajaks sai Lehte Leinmaa. 1966. aastal asus tööle Helja Pärn, siis oli asutus avatud ka pühapäeviti. Kord nädalas pidi raamatukogu juhataja teenindama rahvast Lau ja Pae küla laenutuspunktides. Jalgratta lenksu küljes ja pakiraamil olid raamatukohvrid, millega Helja raamatuid küladesse vedas.

1976. aastal koliti raamatukogu Ingliste mõisa tagasi, hoone jõeäärsesse tiiba. Lugejate arv oli siis 302 ja raamatuid 6245. 1984. aastal, mil mõisahoone põles, suudeti raamatud päästa ning asutus paigutati Valtu kolhoosi Ingliste osakonna kontori ühte toakesse.

1989. aastal siirdus vana juhataja Helja Pärn pensionile. Ta oli senistest töötajatest pikima staažiga - 23 aastat. Ta on meenutanud, et omal ajal pidi raamatukogu juhataja lisaks oma põhitööle tegelema ka loomade loendamisega või meisterdama punaseid loosungeid. 1989. a asus tööle noor raamatukogu juhataja Tiina Linamägi. Peagi järgnes taas kolimine, seekord kortermaja kolmandale korrusele ning 2000. aastal sealt tagasi vastrenoveeritud Ingliste Haridus- ja Kultuurikeskusesse. Lugejaid oli selleks ajaks 484, raamatuid 8762.

„Tänapäeval on külaraamatukogude funktsioon taas teisenenud. Raamatukogu põhitegevuse kõrvalt tegeleb raamatukogu juhataja tihti ka külaliikumise edendamisega, koduloo uurimisega, sotsiaaltööga, on vahetalitajaks valla ja küla vahel.“ Tiina Linamägi

Raamatukogust lahkus Tiina Linamägi sügisel 2014, olles raamatukogus töötanud ligi 25 aastat. Uueks töötajaks sai Pille Matt. Raamatukogu hakkas tööle poole koormusega, olles nüüd avatud kolm korda nädalas. Raamatukogu koordineerib piirkonna eakate kooskäimist, käsitööklubi ja kohalikku kino. 2020. aastal oli piirkonna 340 elanikust raamatukogu kasutajaid 122. Raamatukogu külastusi oli kokku 1466, laenutusi 1168 ja raamatuid raamatukogus 7608.

Pille Matt, Ingliste raamatukogu juhataja

Inglisteraamatukogu töötajad

Hilda Kuber ?–1929

Artur Telgmaa 1929-1944

Anna Telgmaa 1944-1947

Ella Kuurmaa 1948-1957

Aivar Mägi 1957-1958

Lehte Leinmaa 1958-1966

Helja Pärn 1966-1989

Tiina Linamägi 1989- 2014

Pille Matt 2014-

Ingliste raamatukogu asupaigad:

1919. a Lau koolimajas

1923. a Ingliste mõisahoones

1957. a Hõreda mõisa- hoones

1976. a Ingliste mõisahoones

1984. a Valtu kolhoosi Ingliste osakonna kontoris

1989. a kortermajas

2000. a Ingliste Haridus- ja Kultuurikeskuses

Kontakt

Direktor: Silvi Lukjanov
E-post: silvi.lukjanov@kehtna.ee
Telefon: +372 509 8453