Meie lugu

Valtu

VALTU RAAMATUKOGU AJALUGU

Ühes talumaja ruumis alguse saanud mõnekümne raamatuga Valtu raamatukogust on suuresti tänu põllumehe tarkusele ja tööle ühiskondlikul algatusel kasvanud kogukonnale tähtis koht, mis viimased 28 aastat asub küla keskel endise ühismajandi kontori ruumides.

Aastal 1923 pani Valtu Noorsoo Eneseharijate Ühing aluse raamatukogule, mis asus Kaereperes Vahtra talus, mille omanikuks oli Mihkel Kadakas. 1927. aastast kuulus raamatukogu Rapla Valla Raamatukogude võrku, finantseeris Valtu Hariduse Selts ja asukohaks sai üks tuba Epamardi talus Kaereperes. Juhatajana asus tööle maja peremees elukutselt algharidusega põllutööline August Leinberg. Raamatukogus töötas ta ühiskondlikel alustel, raamatud asusid ühes kinnises kapis liigitatult (0-ilukirjandus, 1-8 üld- ja teaduslik kirjandus, 9- lastekirjandus), sisse oli seatud vihiknimestik ja laenutamine toimus üks kord nädalas korraga kaks tundi. Vallast saadud toetuse eest soetati raamatukogule rakendusraamatud, pitsat ja muid tarbeid. Raamatuid hangiti haridusministeeriumilt saadud summade eest Rapla vallast ja Harju Maakoolivalitsuselt. Samuti kinkisid lugejad ise.

Ruumide kitsikus viis koolimajja

Neil aastatel Valtu Haridusseltsi Avaliku Raamatukogu toimkonna liikmeks olnud Helene Kensapi mälestuste järgi peeti toimkonna koosolekuid vajaduste järgi. Raamatukogu massiüritusi otseselt ei korraldanud, vaid koos haridusseltsiga organiseeriti raamatute arutelusid. Sedasi toimis raamatukogu Leinbergi juhatusel kuni 1935. aastani.

Kuna fond kasvas ja senised ruumid kippusid kitsaks jääma, hakati raamatukogule uut kohta otsima. Kokkuleppele saadi Valtu Algkooli juhatajaga ja raamatukogu viidi üle Valtu Algkooli ruumidesse.

Seoses eelmise raamatukogu juhataja tööl lahkumisega teostas laenutamist raamatukogu nõukogu, kuid 1936. aastal asus raamatukogu juhataja kohale Valtu Hariduse Seltsi juhatuse pikaaegne liige August Roosimaa. Samuti algharidusega põllumees, kes oli lõpetanud ka lühiajalised raamatupidamise kursused ning varem olnud raamatukogu juhataja. Raamatukogu oli endiselt avatud üks kord nädalas kaks tundi.

Roosimaa juhtimisel tegutseti kuni tema surmani 1940 aasta märtsis. Roosimaa tööd jätkas Elmar Saage, kes töötas Valtu Algkooli õpetajana ja oli lõpetanud Rakvere Õpetajate Seminari. Alustati kataloogimist ja nõukogudevastaste teoste kõrvaldamist. Nende seas olid A. Jakobsoni teosed ja A. Gailiti „Punane tuli“. Kirjandust propageeriti plakatite kaudu ja loeti seda, mida raamatukogu juhataja soovitas. Raamatukogu nõukogu koosolekuid peeti seitsmel korral. Raamatukogu sai toetussummasid riigilt ja omavalitsuselt.

Kuid 11. novembril 1940 toiminud toimkonna koosolekul kontrolliti raamatukogu ja leiti, et kõik on korras likvideerimiseks. Likvideeriti ka Hariduse Selts. Raamatud jäid koolimajja ja olid teisel korrusel klassiruumis kapis.

Kui „Harju Maakonna TK Rahvahariduse Osakonna 6. märtsi 1941.a. kirja nr. 782 kohaselt teatas Rapla Valla TK, et raamatukogu on võetud harukoguna rahvaraamatukogude võrku kehtivusega 1. jaanuar 1941.a.“, siis raamatukogus juhatajat ei olnud. Raamatuid laenutasid ka sõja ajal ühiskondlikus korras Ferdinad Roosimaa ja kooli juhataja Elmar Saage.

1944. aastal alustas raamatukogu juhatajana tööd Ferdinand Roosimaa, sündinud 1924, parteitu. Ta on meenutanud: “Varem töötasin Valla Täitevkomitees, kuid Harju Maakonna TK haridusosakond määras mind Valtusse esimeseks külanõukogu sekretäriks. Ühtlasi täitsin ka raamatukogu juhataja kohuseid. Sõjapäevil E. Saage lahkus Valtust, kuid tänu temale ei läinud kaotsi 1940. a. kõrvaldatud keelatud kirjandus. Raamatud leiti üles koolimaja keldrikorruselt ja võeti raamatukogu arvele. Viimane allus Harju Maakonna Rahvaharidus Osakonnale. Raamatuid saadi Tallinna Bibkollektorist tsentraliseeritud korras. Laenutamine toimus pühapäeviti 2 tundi.“

Raamatukogu külanõukoguga käsikäes

1946.a. viidi raamatukogu koolimajast Remmelga tallu, mille valdaja on Tiina Sucharov. Paigutati endise kaupluse ruumidesse. Samades ruumides asus ka Valtu külanõukogu. Raamatuid laenutas külanõukogu sekretär Anna Raig. Laenutati nädala sees ja teatud kellaaegadel.

Rändraamatukogud asusid Põrsaku külas Juhani talus, laenutas Erich Maasoo; Nurme külas Kõpu talus, laenutas Veera Avasalu. Peale selle viidi raamatuid vanematele inimestele otse kodudesse.

Suuri üritusi ei korraldatud. Klubis pandi välja raamatunäitusi.

1948. aastal asus Ferdinand Roosimaa tööle rajooni TK põllumajandusosakonda. Samal ajal hakkas raamatukogu tööd juhtima Anna Raig ning raamatukogu viidi üle Tänava majja, kus asus ka külanõukogu. Raamatuid saatis Tallinna Bibkollektor.

1951 a. märtsis asus raamatukogu juhataja kohuste täitjaks Hilse Antoni t. Puuorg (Roosimaa).

Tänava majas hakkas ruumide kitsikus halvama raamatukogu tööd. Raamatukogu allus Rapla Kultuuriharidus Osakonnale. Raamatud saadeti Tallinna Bibkollektorist tsentraliseeritud korras ja osteti arvega kohalikust raamatukauplusest. Raamatukogu teenindas lugejaid igapäev kella 13.00 – 20.00-ni, puhkepäevaks oli esmaspäev. Suureks abiks oldi ka „Tee Kommunismile“ kolhoosile majanduskampaaniate läbi viimisel loosungite, välk- ja seinalehtede, plakatite ning brigaadidevahelise sotsialistliku võistluste tabelite välja panekuga. Raamatukogu ülesannete hulka kuulusid raamatunäituste ja väljapanekute organiseerimine.

Lugejate juurdesaamiseks koostati bibliograafilisi ülevaateid korraga kolmest-neljast uuest raamatust. Palju korraldati ajalehtede ühislugemisi. Kuna tol ajal käisid ajalehed vähestel, siis olid ühislugemised üsna teretulnud.

Kui Hilse Puuorg 1954. aastal abiellus ja asus elama Lelle ning tööle Paluküla raamatukokku töötas raamatukogus lühikest aega Hilja Laurimaa Rapla Rajooni Rahvaharidusvõrgust. Valtu raamatukogu sai taas juhataja 1955. aasta 4. veebruarist, mil tööd alustas Aino Ellermaa. Raamatukogu allus Rapla Rajooni TSNTK Kultuuriosakonnale. Finantseeris Rapla Küla TSN Täitevkomitee.

Raamatukogu sai Tänava majas omaette ruumi koos lugemistoaga, kus olid Valtu esimene televiisor, piljardilaud, lauamängud jne. Ruumi kasutati veel koosolekute ja ajaviitekohana.

Raamatukogu juhataja Aino Ellermaa oli väga tänulik tolleaegsele kolhoosi esimehele Viktor Tiidemannile, kelle eestvõttel muretseti raamatukogule uued ruumid ja palju inventari.

1958.a. lõpetas Aino Ellermaa oma töö raamatukogus ja tema asemele suunati raamatukogu juhatajana tööle äsja Tallinna Kultuuriharidusala Kooli lõpetanu Laine Sinisalu (Laurimaa). Hoogustusid kirjandusürituste läbiviimised, kirjanduslikud kohtud ja kirjanduslikud karnevalid. Raamatufondi ja kataloogide kujundamine sujus hästi. Juhataja asus omandama kõrgharidust kaugõppes.

Kui Laine Laurimaa suundus 1968. aastal tööle Rapla Keskraamatukokku metoodikuks, võttis tema ülesanded Valtu külaraamatukogus üle Luule Sinisalu (Bortnikova). Luule Bortnikova töötas raamatukogus 52 aastat, kuni aastani 2020.

1972.a. kolis raamatukogu juhataja kohusetäitja Milvi Paeste raamatukogu vastvalminud kauplus-söökla-kontorihoonesse.

1977.a. loodi Valtu raamatusõprade klubi „Varak“, mis tegutseb praeguseni. Liikmeid selles klubis hoiab koos kirjandushuvi ja lugemissoov. Raamatukogu ja Varaku korraldusel toimus palju ekskursioone kirjanduslikesse paikadesse Eestis, Lätis, ka Venemaal.

1993. aastast asub raamatukogu endise ühismajandi kontori ruumides, teisel korrusel. Algul kahes väikeses ruumis kuid alates 2003. aastast raamatukogu jaoks ümberehitatud ruumides.

2001.a. nimetati Valtu külaraamatukogu Valtu Rahvaraamatukoguks. Kasutusele võeti paljundusmasin, aasta hiljem lisandus printer. Omaalgatuslikus korras loodi interneti püsiühendus.

2003. aastal saadi kogule kaks arvutit ja interneti püsiühendus.

2005. aastal võeti kasutusele elektrooniline laenutusprogramm URRAM. Nüüdseks on see välja vahetatud programmiga Riks. Tööle asus raamatukoguhoidja- infotöötajana Signe Mürkhain, kes aastatel 2012- 2019 töötas Valtu raamatukogu juhatajana.

Valtu raamatukogus on toimunud väga palju erinevaid sündmusi, kus külaliseks kirjanik või poliitik, mitmeid reisimuljete õhtuid, kus kuulati meenutusi reisidest, vaadati slaide. Korraldati lastelaagreid lugemishuvilistele, kus kahe päeva vältel joonistati, luuletati, mängiti, deklameeriti, kiideti tublimaid, innustati ja toitlustati, magati põrandatel.

Uue asukoha ootuses

Ühe meeldejäävama kirjandusüritusena meenub kevadine päev, mil loeti kaanest kaaneni läbi raamat „Kevade”, mängiti rahvalaule, valmistati toite ja söödi, kuulati ja meenutati menufilmis nähtut.

Valtu Raamatukogu 95. sünnipäeva ürituste raames toimus raamatukogus ja seltsimajas ühe armastatud kirjandusteose „Tõde ja õigus” 1. köite ühislugemine. Loeti, kuulati, tehti fotosid. Selle sündmusega tähistati ka autori A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva.

Alates 2020. aasta 1. jaanuarist on Valtu raamatukogu Kehtna raamatukogu haruraamatukogu. Raamatukogus töötab raamatukoguhoidjana Signe Mürkhain.

2020. aasta seisuga on raamatukogu teeninduspiirkonnas 853 elanikku, kogus on üle 12 000 teaviku. Raamatukogu teenuste kasutajate arv on 321, lugejaid 267. Eelmisel aastal külastati raamatukogu 8524 korral. Uusi raamatuid lisandus 364, lugeda pakume 33 nimetust ajakirju ja kümme nimetust ajalehti. Valtu raamatukogu on lugejasõbralik, siin toimuvad sündmused nii suurtele kui ka väikestele ja elatakse uue maja lootuses saada taas naabruses asuva koolimaja tiiva alla.

Valtu raamatukogu juhatajad läbi aastate

1. 1923 – 1927 Mihkel Kadakas

2. 1927 – 1935 August Leinberg

3. 1936 – 1940 August Roosimaa

4. 1940 – 1940 Elmar Saage

6. 1944 -1948 Ferdinand Roosimaa

7. 1948 – 1951 Anna Raig

8. 1951 – 1954 Hilse Puuorg (Roosimaa)

9. 1954 – 1955 Hilja Laurimaa (Hallist)

10. 1955 – 1958 Aino Ellermaa

11. 1958 – 1968 Laine Laurimaa

12. 1968 – 2011 Luule Bortnikova

13. 2012 – 2019 Signe Mürkhain

Kehtna raamatukogu Valtu haruraamatukogu raamatukoguhoidja

2020 - Signe Mürkhain

Raamatukogu asukohad Kaereperes

 

1923 – 1927 Vahtra talu

1927 – 1935 Epamardi talu

1936 – 1946 Valtu Algkool

1946 – 1948 Remmelga talu

1948 – 1972 Tänava maja

1972 – 1993 Kontorihoone (praegune kauplusehoone)

1993 - Kontorihoone (praegune Hoiu – Laenu ühistu hoone)

Kontakt

E-post: kehtna.raamatukogu@kehtna.ee
Telefon: +372 510 5118