Uudised

Uudised

EESTI KIRJANDUSE PÄEV - VIKTORIIN

2023. aasta on Valtu raamatukogu juubeliaasta.

VIKTORIIN  EESTI  KIRJANDUSE  PÄEVA
puhul
 
Leitud ajalooliste aruannete põhjal on meil teada, milliseid teoseid meie
Valtu Hariduse Seltsi avalikus raamatukogus kõige enam laenutati
aastatel 1927 - 1940.
Viktoriini küsimused on koostatud enamuse nende autorite kohta,
kelle raamatuid rohkem loeti. Eesti autorite kohta.
Head lahendamist!
 
 
1. küsimus
Kes oli see kirjanik, ajakirjanik, fotograaf ja etnoloog, kes sündis 1861. aastal
Seljal  ja suri 1931. aastal USA -s Los Angeleses? Aastaid elas ja töötas ta
Indoneesias. Ta valdas palju võõrkeeli, hästi 9 keelt. Tuntud romaanid "Leili"
ja "Vambola".
 
2. küsimus
Kirjanik, kelle eluaastad olid 1855 - 1927,  avaldas oma loomingut  mitmete
varjunimede all. Neist enam tuntud  "Üks vana tuuletallaja", Viraku Märt,
Tiibuse Jaak ja Tiibuse Mari, Pipramäe  Tõnu.
Kes on see armastatud kirjanik?
 
 
3. küsimus
Kirjanik  Mait Metsanurk  sündis 1879. aastal ja suri 1957. a.  Noores eas oli
ta vabamüürlane.  Meie kogus laenutati umbes 90 aastat tagasi tema teoseid
"Soosaare", "Jäljetu haud" ja  "Ümera jõel".
Milline oli Metsanurga  kodanikunimi?
 
4. küsimus
Naiskirjanik kodanikunimega  Helene  Tamberg oli pärit Saaremaalt. Tema
eluaastad  1898 - 1946. Tema teos  "Keha ja vaim" võitis 1930. aastal Eesti
romaanivõistluse. Temalt ilmus vaimulik luulekogu "Üles" ja luulekogu
"Tähelennak".
Milline oli tema kirjanikunimi?
 
5. küsimus
Kes on see eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes sündis 1898.aastal Suure-Jaanis ja
suri 1978. aastal Lundis? 1990. aastal maeti tema põrm ümber Tallinna Metsakalmistule.
Tunneme teda eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.
 
6. küsimus
Ta  on tuntud ja armastatud kultuuritegelane, kes esimesena maeti Tallinna Metsakalmistule.
Eluaastad 1865 - 1933. Oli ka diplomaat.  Kasutas autorina pseudonüüme Tiiu Tasane,
Siim Sõnajalg, Rein Rihm,  Aidu Raidula, Pavel Pavlovits´ Pulemjotov, Kepivere Mõisa 
Perisherra ja veel teisigi. 
Kes see silmapaistev kirjanik?
 
7. küsimus
See ühiskonnategelane ja kirjanik algatas Eestis emadepäeva tähistamise. Aastal 1898
sündis ta Tartumaal, suri 1978. aastal Stockholmis. Tema sulest ilmus 13 romaani. 
See naine oli 1924 - 1940 ajakirja Eesti Naine esimene peatoimetaja.
Kelle romaani "Vallaslaps" laenutati meie raamatukogus 1936. a.kõige rohkem kordi?
 
8. küsimus
Tema kodanikunimi oli August Kirschenberg, mis aga kirjanikunimi? Tema eluaastad olid
1905 - 1933.  Valis vabasurma. Noorukina mängis filmis "Esimese öö õigus". Avaldas
korporandiromaani "Puhastustuli" ja armastusromaani "Preestri tütar".
 
9. küsimus
See armastatud kirjanik sündis 7. jaan. 1887, suri 23. märtsil 1953. Ta on kirjanik, keda
tuntakse leebe huumori loojana. 1915 - 1918 võttis ta farmatseudina osa Esimesest
Maailmasõjast.
Millist preemiat antakse Palamusel alates 1987. aastast  selle kirjaniku mälestuseks?
 
10. küsimus
Ta sündis 1900. aastal Lümanda vallas Saaremaal. Oli romaani- ja novellikirjanik,
töötas ka õpetajana. 1938. aastal oli ta Eesti Riigivolikogu liige. 1944. aastal põgenes
ta välismaale. Tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Ta suri 1987. aastal Rootsis.
Kes on see kirjanik, kellele Konstantin Päts kinkis auhinnaks  Lagle talu Õismäel ?
 
11. küsimus
Ta on kirjanik, kellele 1972. aastal omistati ENSV rahvakirjaniku aunimetus. Ta on
sündinud 14. septembril1903, surnud 6. juulil 1980. Teame teda kindlasti, sest
tema abikaasa oli Vanda, lapsed  Eno, Annus ja Anu, lapselapsed Jaana, Jaanus, 
Rein, Mihkel ja Piret. Mitu neist tuntud kirjakuna.
Millisest maakonnast on pärit see kirjanik? Kes?
 
12. küsimus
Tema eluaastad 1878 - 1940. Noorukina mängis isegi viiulit. Tervis polnud kiita.
Oma loomingut kirjutas ta "südameverega" (nii on ta ise öelnud).
Kirjaniku soov oli, et tema hauale matuste ajal ei toodaks pärgi, vaid tahtmise
korral annetataks raha tema teoste tõlkimiseks.
Mis aastal avati ametlikult selle kirjaniku memoriaalmuuseum  Tallinnas aadressil
Koidula  12A  ?
 
Loodan, et leiate ka vastused!
Sisukat EESTI  KIRJANDUSE  PÄEVA!
Varaku liige, raamatukogu külastaja ja
näiteringi liige
Helgi.
 
NB! Vastused palun saata See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
EESTI KIRJANDUSE PÄEV

EESTI KIRJANDUSE PÄEV

Igal aastal, 30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev.

Tänavu saab Tammsaare sünnist 145 aastat. Alates 2023. aastast on see riiklik tähtpäev ja lipupäev.

Rohkem infot SIIN

INFO

INFO

Fotonäitus "Võlumets"

Fotonäitus "Võlumets"

Kehtna Raamatukogus saab näitust vaadata veebruarikuu lõpuni

2023 on liikumisaasta!

2023 on liikumisaasta!

Kultuuriministeeriumi poolt välja kuulutatud liikumisaasta 2023 kutsub eestimaalasi rohkem ja regulaarsemalt liikuma, tutvustades aasta vältel erinevaid liikumisharrastuse viise ja pakkudes kõigile jõukohaseid võimalusi liikumiseks üle Eesti. Liikumisaasta eestvedaja on Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, liikuma ärgitavaid tegevusi ja üritusi viiakse ellu koostöös maakondlike spordiliitude, kohalike omavalitsuste, avaliku sektori, mittetulundus- ja erasektori organisatsioonide, spordiürituste korraldajate ning kultuuri- ja haridusasutustega.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste järgi peaksid täiskasvanud tervise hoidmise nimel liikuma vähemalt 150-300 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 75-150 minutit nädalas tugeva intensiivsusega. Lisaks soovitatakse teha kaks korda nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi ning eelkõige vähendama istudes veedetud aega. Lastele ja noortele soovitab WHO liikuda vähemalt 60 minutit iga päev mõõduka kuni tugeva aktiivsusega. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning vähem istuda.

Jaanuaris on liikumisaasta fookuses talverõõmude nautimine ja suusatamine. 

Liikumisaasta kohta saab rohkem lugeda siit: https://liikumisaasta.ee/

 

HEAD UUT AASTAT!

HEAD UUT AASTAT!

Luuletus pärineb 1990. aasta ajakirjast "Täheke"

Kontakt

E-post: kehtna.raamatukogu@kehtna.ee
Telefon: +372 510 5118